Ajalugu

Tartu ülikooli loodusmuuseumi ekspositsioonie külastades on üles kasvanud mitmed loodushuviliste põlvkonnad. Kas tead, et loodusmuuseum on Eesti vanim muuseum, mis on tegutsenud juba 215 aastat?

Loodusmuuseum sai alguse ülikooli loodusloo kabinetist (Naturalienkabinett), mis kuulus loodusteaduste professuuri juurde. Esimeseks loodusteaduste professoriks ja muuseumi direktoriks nimetati Gottfried Albrecht Germann. Muuseumi asutamise päevaks loetakse 6. aprilli (vana kalendri järgi 25. märtsi) 1802. aastal, mil Tartu ülikooli saabus esimene looduslooline kollektsioon: vene suurvürst Konstantin Pavlovitši kingitud raamatute ja naturaalide kogu.

1804. aastal kehtestati muuseumikogude kasutamise kord, mida võib pidada Eesti esimeseks muuseumiseaduseks. See nägi ette, et kõik loodusobjektid pidid olema inventeeritud, vaatamiseks välja pandud, puhtad ning kõik loengutes näidatud objektid tuli pärast kohe oma kohale tagasi panna. Kõigi huviliste jaoks avati loodusmuuseum 1807. aasta sügisel ning muuseumit sai külastada kolmapäeviti ja laupäeviti kella kahest neljani.   

Esialgu mitmel üüripinnal ja muuseumi direktori korteris paiknenud loodusmuuseum sai ülikooli peahoone valmimise järel 1809. aastal endale uued ruumid aula kõrvale teisel korrusel, kuhu pandi välja geoloogilised kogud. Veidi hiljem koliti peahoonesse ka zooloogilised kogud. Loodusteaduslike kogude ja professuuride arv kasvas kiiresti, mistõttu jagunes loodusmuuseum peagi osadeks: botaanilised kogud anti 1811. aastal üle botaanikaaiale, geoloogilised kogud 1820. aastal mineraloogiakabinetile ning zooloogilised kogud 1822. aastal zooloogiakabinetile.

19. sajandi lõpuks oli Tartu ülikool muutunud Vene impeeriumi üheks tähtsamaks loodusteaduste keskuseks, kuid ekspeditsioonide, annetuste, ostude ja vahetuse teel kasvanud kogud vaevlesid ruumipuuduses. Arhitekt Otto Hoffmanni projekteeritud hoone Vanemuise tänav 46 valmis 1915. aastal. See oli esimene spetsiaalselt muuseumi jaoks projekteeritud hoone Eestis, kus olid näitusesaalid, hoidlad ning geoloogia ja zooloogia instituutide töö- ja õpperuumid. Alanud esimese maailmasõja tõttu läks hoone aga sõjaväehaigla kasutusse. Ülikool sai loodusteaduste hoone enda käsutusse alles pärast Vabadussõja lõppu ning oma praegustesse ruumidesse kolisid zooloogiamuuseum ja geoloogiamuuseum 1921. aastal.

Geoloogiamuuseum, zooloogiamuuseum ning botaanika- ja mükoloogiamuuseum ühendati 2005. aastal Tartu ülikooli loodusmuuseumiks. 2016. aasta jaanuaris avati endiste geoloogia- ja zooloogiamuuseumi ekspositsioonide asemel uus ühine loodusmuuseumi püsinäitus "Maa. Elu. Lugu", milles on üle 8000 loodusteadusliku eksponaadi. Aastal 2014 liideti üheks asutuseks Tartu ülikooli loodusmuuseum ja Tartu ülikooli botaanikaaed.

Tänapäeval on Tartu ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed oluline teadus- ja külastuskeskus, mille kogudes on 1,3 miljoni eksponaadi maailma ja Eesti elurikkusest. Lisaks külastajate vastuvõtmisele, tegeldakse muuseumis igapäevaselt nii loodushariduse edendamise kui ka teadustegevusega. Muuseum pakub üle 50 erineva loodus- ja keskkonnaharidusliku õppeprogrammi, mis mitmekesistavad tavapärast koolitööd. Loodusmuuseum ja botaanikaaed on Eesti rahvuslike loodusteaduslike kogude hoidja ja arendaja. Muuseumi elurikkuse informaatika ja digiarhiivide töörühm arendab elurikkuse andmehalduse infosüsteemi PlutoF, mille veebiteenuseid kasutavad rohkem kui 70 riigi teadlased ja harrastusteadlased.