225. aastapäeva puhul esitletakse Baeriga seotud esemeid

Baeri 225. aastapäeva raames on TÜ loodusmuuseumis välja pandud Baeriga seotud esemed, mida igapäevaselt talletatakse Eesti Ajaloomuuseumis või Eesti Maaülikooli teaduslikes kogudes. 

Esemetega saab tutvuda loodusmuuseumi seminarialal 7.-12. märtsini muuseumi lahtiolekuaegadel. 

Välja on pandud järgmised esemed:

Baeri surimask

Baeri põhiteos embrüoloogiast: De ovi mammalium et hominis genesi. (Leipzig, 1827)
Tegemist on Baeri kuulsaima teosega, mis kirjeldab imetaja munarakku. Teost peetakse tänapäeva embrüoloogia aluseks.

Valik Baeri herbaarlehti
Baeri botaanikahuvi tärkas juba 12-aastase poisina tänu koduõpetajalt laenuks saadud taimemäärajale. Botaaniline uurimistöö kujuneski suvel tema peamiseks tegevuseks, hoolimata eelteadmiste puudumisest. Suve lõpuks õnnestus Baeril määrata umbes 50 taime. Sellega pani Baer aluse oma herbaariumile, mida ta lakkamatult täiendas ja millest on tänapäeval säilinud ligi 9000 lehte, ehkki too lapsepõlves rajatud põhifond seal puudub.

Baeri doktoritöö: De morbis inter Esthonos endemicis. (Dorpat, 1814)
Baer kaitses oma doktoridissertatsiooni eestlaste endeemilistest haigustest Tartu ülikooli lõpetamisel 1814. aastal. Uurimus on esimene meditsiinitopograafiline töö, kus kasutati ainest kogu Eesti aladelt.

Ваегi teos loomade arenguloost: Über Entwicklungsgeschichte der Thiere. Beobachtung und Reflextion.  (Königsberg, 1828, 1837)
Teadlased võtsid teose esimese оsa vastu külmalt. See mõjus noorele Baerile nii rusuvalt, et teose peaaegu valmis teise osa käsikiri jäi lõpetamata. Kirjastajad avaldasid selle autorile ebameeldiva üllatusena üheksa aastat hiljem ilma lõpupeatüki, eessõna ja illustratsioonide seletusteta. 

Baeri autobiograafia luksuslik väljaanne: Nachrichten über Leben und Schriften des Herrn Geheimraths Dr. Karl Ernst von Baer. (St. Petersburg, 1895)
Baer kirjutas autobiograafia 1864. aastal oma doktoritöö 50. aastapäeva tähistamiseks.

Baeri medal 1864 
Peterburi Teaduste Akadeemia asutas 1864. aastal Baeri preemia tähistamaks tema teadusliku tegevuse 50. aastapäeva. Esimene konkurss ja autasustamine toimus 1867. aastal ning alates 1876. aastast kaasnes preemiaga ka Baeri medal. Esimese medali pälvis Tartu ülikooli botaanikaprofessor Alexander von Bunge.

ENSV Teaduste Akadeemia Baeri mälestusmedal 
Medali asutas 1976. aastal Eesti NSV Teaduste Akadeemia ning sellega tunnustati silmapaistvaid saavutusi loodusteadustes ja looduskaitses, samuti teeneid nii Baeri teaduspärandi kui ka loodusteaduste ajaloo uurimisel. Viimast korda anti medal välja 1992. aastal.

Baeri surimaski säilitatakse Eesti Ajaloomuuseumis, herbaariumit Eesti Maaülikooli loodusteaduslikes kogudes, teisi esemeid Eesti Maaülikooli teadusloo uurimise keskuses.

Info:
Erki Tammiksaar
737 5087
erki.tammiksaar@ut.ee
www.ut.ee/baer225