Elurikkuse informaatika

Bioloogilised teadmised moodustuvad peamiselt kolmest erinevast informatsiooni, so. molekuli, organismi ja ökoloogia tasemest. Bioinformaatika on väljaarenenud valdkond, mis tegeleb molekulaarandmete korrastatud süsteemi loomise ja analüüsiga. Elurikkuse informaatika on kiiresti arenev uus valdkond, mis arendab informatsiooni korrastatud süsteeme organismi tasemel. Kui bioinformaatika uurib reeglina üksikuid mudelorganisme äärmise põhjalikkusega, siis elurikkuse informaatika arendab informatsiooni süsteeme, mis katavad kõik elupuu harud. (Tõlgitud artiklist Sarkar 2007)

TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed arendab elurikkuse relatsioonilist infosüsteemi PlutoF, mis põhineb eluslooduse süstemaatikal (nn. taksonipuu) ning võimaldab kuvada, seostada ning analüüsida andmebaasis oleva bioloogilise materjali mitmesuguseid omadusi (ingl. k. traits) ja kirjeldusi alates vaatlustest kuni DNA-proovideni. Infosüsteemi osad ehk moodulid pakuvad tipptasemel teadustööks vajalikke, aga ka ametnikele, harrastusteadlastele ja üldsusele kasulikke analüüsi ning andmehalduse funktsionaalsusi. 

Artiklid elurikkuse informaatikast

Sarkar IN. 2007. Biodiversity informatics: organizing and linking information across the spectrum of life. Briefings in Bioinformatics. 8 (5): 347-357.

Page R. 2008. Biodiversity informatics: the challenge of linking data and the role of shared identifiers. Briefings in Bioinformatics (allalaetav siit).