Fakte muuseumist

Tartu ülikooli loodusmuuseum on Eesti vanim muuseum. Alguseks loetakse 6. aprilli 1802, mil ülikooli saabus esimene looduslooline kollektsioon: suurvürst Konstantin Pavlovitši kingitud raamatute ja naturaalide kogu.

Esimene teadaolev muuseumile ostetud kollektsioon jõudis ülikooli 1803. aasta kevadel. See oli oma aja ühe tuntuma geoloogi, Saksi-Weimari mäenõuniku Johann Carl Wilhelm Voigt'i (1752-1821) mineraalide kogu, millest ülikool valis välja 1920 objekti. 

TÜ loodusmuuseumi hoone aadressil Vanemuise 46 valmis 1915. aastal ja on esimene spetsiaalselt muuseumiks ehitatud hoone Eestis.

Muuseumi teaduskogudes on praegu arvel ligi 1,2 miljonit loodusteadusliku objekti.

Püsinäitusel "Maa. Elu. Lugu" on külastajatele välja pandud ligi 8000 loodusteaduslikku eksponaati ning näitusepind on kokku 1300 m2.

Uus püsinäitus on aasta jooksul pälvinud nii külastajate heakskiidu kui professionaalide tunnustuse.
-     Eesti Sisearhitektide Liidu võidutöö kategoorias "Muuseum/Näitus"
-     Eesti teaduse populariseerimise II preemia katergoorias "Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel"
-     Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liidu auhind "Aasta Universaalse Disaini Teostaja"
-     Tartu linna aasta tegu 2016 tunnustus
-     Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia 2016 nominent
-     Eesti muuseumide aastaauhinna 2016 "Muuseumirott" nominent

Aastal 2014 liideti Tartu ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed üheks asutuseks.

Loodusmuuseumis ja botaanikaaias töötab igapäevaselt 66 inimest.

Aastas viiakse läbi üle 650 õppeprogrammi.

Muuseumi arendatud elurikkuse andmehalduse infosüsteemi PlutoF teenuseid kasutavad rohkem kui 70 riigi teadlased ja harrastusteadlased.