Käimasolevad projektid

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi päevaliblikate kollektsiooni korrastamine ja digiteerimine

Projekti kestus: 01.09.2016-30.04.2017
Projekti number: 12171
Projektijuht: Villu Soon (villu.soon@ut.ee)
Rahastaja: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
Projekti kogumaht: 15 410.40 €
Ülikooli maht: 13 571.20 €

Projekti eesmärk:
Andmebaasistada ja teha avalikult kättesaadavaks kõik Tartu Ülikooli loodusmuuseumi kogudes säilitatavate Eesti päevaliblikate leiuandmed. Tegevus võimaldab leiuandmete kasutamist liikide ohustatuse hinnangute koostamisel käimasoleva punase nimestiku uuendamise juures ja luua võrdlusandmeid käimasoleva päevaliblikate kaasaegse leviku kaardistamise projektile.

Interaktiivne näitus inimtegevuse mõjust elurikkuse vähenemisele

Projekti kestus: 01.09.2016-31.10.2017
Projekti number: 12079
Projektijuht: Reet Mägi (reet.magi@ut.ee)
Rahastaja: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
Projekti kogumaht: 77 256.59 €
Ülikooli maht: 64 848.29 €

Projekti eesmärk:
Teadvustada liigirikkuse kiiret kahanemist inimtegevuse mõjul kui olulist keskkonnaprobleemi. Aidata kaasa tegevuste mõistmisele, mida võetakse ette selle probleemi lahendamiseks institutsionaalselt ning teadvustada, milliste tegevuste ja valikute kaudu saab igaüks iseelurikkuse säilimisele kaasa aidata.

Eesti taimevaramu

Projekti kestus: 01.09.2016-31.12.2017
Projekti nr: EV100LA16-02
Projektijuht: Eva-Liisa Orula (eva-liisa.orula@ut.ee)
Rahastaja: Kultuuriministeerium
Projekti kogumaht: 32 333 €
Toetuse maht: 9700 €
Projekti veebilehed:
http://www.natmuseum.ut.ee/et/eesti-taimevaramu
https://ev100.ee/et/eesti-taimevaramu

Projekti eesmärk:
Projekti "Eesti taimevaramu" eesmärk on äratada Eesti lastes ja noortes huvi looduse ning looduses liikumise vastu õpetades neid tundma oma kodukandi taimi ja nendest herbaariumi koostama. Nii loovad lapsed ja noored ühise Eesti taimevaramu ning panustavad Eesti looduspärandi säilitamisse. Projekti teiseks eesmärgiks on luua püsiv ja laiem koostöö teadusasutuste ning üldhariduskoolide (huvirühmade) vahel, tekitades sellega eeldused taimevaramu laiapõhjaliseks täiendamiseks perioodil 2018-2020.

Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik

Projekti kestus: 01.01.2016-31.12.2021
Projekti akronüüm: NATARC
Projekti kontaktisik: Vallo Mulk (vallo.mulk@ut.ee)
Rahastaja: SA Archimedes (Euroopa Regionaalarengu Fond)
Ülikooli maht: 944 186 €
Projekti veebileht: www.natarc.ut.ee

Projekti eesmärk:
NATARC on Eesti riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuuride Teekaardi nimekirjas. NATARC arendab bio- ja georepositooriumite (zooloogia, botaanika, geoloogia ja mükoloogia) keskset taristut, mis sisaldab rahvusvahelistele standarditele vastavaid hoidlaid ning loodusteaduslike kollektsioonide talletamiseks, uurimiseks ja andmebaasistamiseks vajalikku sisseseadet. Loodusteaduslikes kogudes talletatakse regulaarselt tervikorganisme või nende DNA-d, mille põhjal analüüsida elustiku taksoni-, geeni- ja keemiliste ühendite põhiseid muutusi ajas. Lisaks hoidlatele arendab NATARC avalikku infosüsteemi PlutoF, mis suudab analüüside läbiviimiseks kasutada enamikku olemasolevat Eesti elurikkuse infot. PlutoF on teadlastele, loodushuvilistele ja ametnikele vajalik looduskaitsealaste küsimuste lahendamiseks, eluslooduse seireks, kliimamuutustest tuleneva elustiku muutuste avastamiseks jm. Projekti NATARC elluviimine toetab Eesti loodusteaduslike rahvuskollektsioonide säilimist, ning suurendab akadeemiliste ja riiklike asutuste koostööd loodusteadusliku info kättesaadavaks muutmisel ja seotud teenuste arendamisel.

Taimede ja nende varise mõju seente elurikkusele

Projekti kestus: 01.01.2013-31.12.2016
Projekti number: PUT171
Projektijuht: Leho Tedersoo (leho.tedersoo@ut.ee)
Rahastaja: Haridus- ja teadusministeerium
Projekti kogumaht: 280 000.00

Projekti eesmärk:
Mikroobide ökoloogia ja biogeograafia on makroorganismidega võrreldes suhteliselt vähe uuritud eelkõige molekulaarsete meetodite kalliduse tõttu. Hetkel tormiliselt arenevad uue põlvkonna DNA järjestuse määramise (sekveneerimise) meetodid võimaldavad mikroobikoosluste struktuuri ja liigirikkust põhjalikumalt hinnata. Neid meetodeid on rakendatud ka seenekoosluste ökoloogilisteks uuringuteks mullas, juurtel, taime lehtedes ja õhus. Seentel on maismaa-ökosüsteemides peamine roll orgaanilise aine lagundajatena ja mükoriisse sümbioosi kaudu taimede mineraalainetega varustajatena. Maailmas leidub hinnanguliselt 1 500 000 seeneliiki, millest vaid 5% on kirjeldatud. Samuti on teadmata, millised faktorid mõjutavad seente elurikkust ja koosluste struktuuri erinevates ruumilistes skaalades. Käesoleva töö eesmärk on hinnata taimede kui peremehe ja substraadi mõju seente elurikkusele parasvöötme ja troopiliste metsade kooslustes.

Euroopa elurikkuse vaatluste võrgustiku loomine

Projekti kestus: 01.12.2012-31.05.2017
Projekti akronüüm: EU-BON
Projekti kontaktisik: Urmas Kõljalg (urmas.koljalg@ut.ee)
Rahastaja: Euroopa Komisjon
Projekti veebileht: www.eubon.eu
Ülikooli maht: 221 080 €

Projekti eesmärk:
Elurikkuse (bioloogilise mitmekesisuse) andmestiku harmoniseerimine, standardiseerimine ning integreerimine. See omakorda võimaldaks paremini analüüsida elurikkuse seisundit ning anda väärtuslikumat sisendit keskkonnaalaste otsuste tegemiseks nii Euroopa Liidu kui liikmesriikide tasandil. Olulisel kohal on ka elurikkuse andmetele juurdepääsu hõlbustamine. EU-BON panustab juba olemasolevatesse elurikkuse infrastruktuuridesse (GBIF, LifeWatch, rahvuslikud keskused).