Kuu objekt: märts 2017

 

Gustav Carl Girgensohni (1782-1872) herbaarium
Valik esimesest mapist, 1849 
TU171570-171625 

Gümnaasiumiõpetaja Gustav Carl Girgensohn oli harrastusbotaanik, kelle botaanikahuvi tärkas juba üliõpilasena Tartus botaanikaprofessor Alexander von Bunge õhutusel. Girgensohni meelisobjektideks said samblad ja tema esimene ülevaade Balti provintside sammaldest ilmus 1855. aastal. Tõenäoliselt Bunge kaudu tutvus Girgensohn ka hilisema botaanikaprofessori Edmund Russowiga. Kogutud samblad korrastas Girgensohn herbaariumitesse ning ta on koostanud vähemalt kaks eksikaatkogu (s.o kindla piirkonna täpselt määratud ja leiuandmetega varustatud taimekogu).

Siinsed herbaarlehed on pärit Girgensohni varasemast eksikaatkogust (1849-1856), mis koosneb viiest vihikust, milles igaühes on 50 eksemplari. Selle põhjal koostas Girgensohn ka esimese Eesti-, Liivi- ja Kuramaa sammalde nimestiku, mis ilmus 1860. aastal Tartus.

1860. aastal kirjeldas Girgensohn uue samblaliigi, nimetades selle Tähtvere mõisa omaniku järgi Wulfi turbasamblaks (Sphagnum wulfianum Girg.). A. von Bunge on Girgensohni auks nimetanud ühe soontaimede perekonna Kesk-Aasias (Girgensohnia Bunge ex Fenzl.) ja E. Russow ühe turbasamblaliigi (Sphagnum girgensohnii Russ.).
 

Projekti kuraator on Inge Kukk.
Projekti toetab Eesti Kultuurkapital.