TÜ laboris tärkas Eestis seni väljasurnuks peetud samblaliik

Avaldatud 27.07.2018

Tartu Ülikooli teadlased kogusid Lääne-Virumaal asuvalt Äntu maastikukaitsealalt turbaproovi, millest hakkasid laboris kasvama Eestis seni väljasurnuks peetud samblaliigi harjaka tahuksambla võsud.

„Meie praegune leid kasvas välja Äntu maastikukaitseala madalsoost võetud proovist. Sellele soole lähim leiukoht asub ligikaudu 50 kilomeetrit lõuna pool, Jõgeva maakonnas Kärdes. Sealt koguti harjakat tahuksammalt viimati 19. sajandi keskpaigas,“ rääkis TÜ loodusmuuseumi botaaniliste kogude juhataja ja taimeökoloogia vanemteadur Kai Vellak.

Tartu Ülikooli brüoloogid ehk samblateadlased võtsid 2016. aastal turbaproove kolmest Eesti madalsoost, et hinnata sookoosluste levisepanga mitmekesisust. Levisepank on taimede levimisvahendite varu, mis püsib pinnases pikemat või lühemat aega puhkeolekus. Sellisest varust võib tärgata uus taim, kui tekivad selleks sobivad tingimused: näiteks väheneb konkurents või saabuvad soodsad keskkonnatingimused.

Levisepanga proovid korjatud, kasvatasid samblateadlased neid kuus kuud TÜ botaanika osakonna laboris. „Valdav osa samblaid ilmus proovidest juba esimese paari kuu jooksul, ent ühest Äntu maastikukaitsealalt kogutud proovist kasvasid peened samblavõsud välja alles viiendal kuul, 2017. aasta aprillis,“ rääkis Vellak.

Määramisel selgus, et need on harjaka tahuksambla (Meesia longiseta) võsud. Vellaku sõnul on see Euroopas väga haruldane liik, mida peetakse varasemate külmemate kliimaperioodide bioloogiliseks jäänukiks. Kuna kõige värskemad dokumenteeritud harjaka tahuksambla leiukohaandmed pärinevad 1936. aastast, arvati seni, et Eestis on see liik väljasurnud.

TÜ loodusmuuseumi ja botaanikaaia direktor Urmas Kõljalg ütles, et sookoosluste levisepanga mitmekesisust hinnata on väga aeganõudev. „Juba võsude kasvatamine nende määramiseks sobivasse staadiumisse võttis aega kuid. Seejärel kontrollisid liigi määrangut ka Rootsi brüoloogid,“ sõnas ta.

Kuna harjakat tahuksammalt maapealsest kooslusest ei leitud, tekkis küsimus, kas katse tulemusel levisepangast väljakasvanud isend on ikka piisav tõend selle liigi püsimise kohta Eesti samblaflooras.

Et aga Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (International Union for the Conservation of Nature) nõustaja kinnitas, et liigi ohustatust saab hinnata ka levisepangast tärganud isendi alusel, arvati harjakas tahuksammal Eestis kriitiliselt ohustatud liikide kategooriasse. Kümme aastat tagasi oli see sammal paigutatud väljasurnud liikide hulka.

Töö tulemused annavad teadlastele indu uurida veel kord liigi varasemaid leiukohti ja mitte ainult maapealset vegetatsiooni. Harjaka tahuksambla esinemist tõendav eksemplar on hoiul Tartu Ülikooli loodusmuuseumi botaaniliste kogude sammaltaimede herbaariumis.

Loe pikemalt ERR Novaatorist.

Lisainfo:
Tartu Ülikooli loodusmuuseum
tel 737 6076