2021. aasta seen on lilla kübarnarmik

Avaldatud 4.01.2021
Foto: Vello Liiv

12. detsembril 2020 toimunud Eesti looduseuurijate seltsi Eesti mükoloogiaühingu aastakoosolekul valiti 2021. aasta seeneks lilla kübarnarmik (Hydnellum fuligineoviolaceum). Teisteks 2021. aasta liikideks on kuulutatud: kadakas, kuldnokk, harilik lehviksammal, väike käopõll, harilik päevakoer, haug, rändrott ja kodurott ning rähkmuld.

Eestimaa looduses esineb mitmeid põdramokkadeks (Sarcodon) kutsutavaid seeneliike, millest mõned on ka söödavad. On inimesi, kes peavad põdramokki headeks söögiseenteks, ent teiste arvates on põdramokad jällegi liiga kõvad ja kibeda maitsega. Ühte neist omapärase maitse ja väljanägemisega seentest – männi-põdramokka (Sarcodon squamosus) – kasutatakse ka näiteks villase lõnga siniseks värvimiseks. Viimase aja molekulaarsed uuringud on aga näidanud, et mitmed varem põdramoka perekonda kuuluvad liigid on DNA-järjestuste alusel hoopis teise sarnase väljanägemisega seeneperekonna – kübarnarmiku (Hydnellum) – liikmed. Nende hulgas on ka lilla kübarnarmik (Hydnellum fuligineoviolaceum), kelle varasemaks nimeks oli lilla põdramokk (Sarcodon fuligineoviolaceus).

Nagu enamik seeni, koosneb ka lilla kübarnarmik viljakehast (seene nähtav maapealne osa) ja seeneniidistikust ehk mütseelist, mis on mullas ja mida me palja silmaga ei näe. Sarnaselt paljude söögiseentega on ka lilla kübarnarmiku viljakehad jala ja kübaraga. Kui aga näiteks kukeseentel on kübara alapinnal voldid ja puravikel torukesed, siis kübarnarmikute kübara alapinnal on narmad. Narmastel arenevad seeneeosed, mille abil seen levib. Eoste pikkus on umbes viis mikromeetrit – neid on võimalik näha vaid mikroskoobi all.

Kui ülejäänud kübarnarmikute viljakehad on enamasti pruunika värvusega, siis lilla kübarnarmik on nende hulgas kahtlemata omapärane: pealt pruunika seenekübara värvuses on märgata tumesinist tooni. Alaküljel olevad kuni poole sentimeetri pikkused narmad on aga värvuselt pruunikad või lillakad. Kui aga teha noaga läbilõige seene viljakehast, on kõikjal näha tumesinist või lillakat tooni – see on hea eristustunnus teistest kübarnarmikutest. Lilla kübarnarmiku värskeid viljakehi võib leida vaid septembris ja oktoobris.

Lilla kübarnarmik kuulub looduskaitsealuste liikide I kaitsekategooriasse. Ohustatud liikide Eesti punases nimestikus on seen aga arvatud äärmiselt ohustatud liikide kategooriasse. Ta kasvab mükoriisamoodustajana maapinnal okaspuude ligiduses loo- ja nõmmemetsades. Kõik seni teadaolevad leiukohad paiknevad läänesaartel: Saaremaal, Vormsil ja Hiiumaal. Seent on otsitud ka näiteks Raplamaa loometsadest, ent seni pole teda mandri-Eestist leitud. Lilla kübarnarmik on meie looduses haruldane seen: leiukohti on Eestist teada vaid veidi alla kümne. Kuna ta on haruldane ja looduskaitse all, tuleks seene viljakehad jätta korjamata.

Lisaks aasta seenele on välja kuulutatud ka 2021 aasta lind – kuldnokk (Sturnus vulgaris), aasta loom – rott, aasta kala – haug, aasta sammal – harilik lehviksammal (Ptilium crista-castrensis), aasta liblikas – harilik päevakoer (Arctia caja), aasta orhidee –  väike käopõll ja aasta muld – rähkmuld.

Lisainfo:
TÜ loodusmuuseum
tel 737 6076
loodusmuuseum@ut.ee