Eesti ülikoolid ootavad teadusandmete ülalpidamiseks riigipoolset toetust

Ümarlaua osalejad: Ergo Nõmmiste, Marco Kirm, Katrin Niglas, Ülle Jaakma, Jüri Järs, Liisi Lembinen, Elena Sipria-Mironov, Tiiu Tarkpea ja Sigrid Ots. Foto: Tartu Ülikool.

Avaldatud 14.04.2015

DataCite Eesti konsortsiumi asutanud ülikoolide teadusprorektorid kohtusid ümarlaua taga, et arutada uurimisandmete haldamise ja kättesaadavusega seotud küsimusi. Kohtumise tulemusena kinnitati DataCite Eesti tegevuskava aastaks 2015 ning jõuti seisukohale, et teadusandmete indekseerimisteenuse jätkusuutlikuks ülalhoidmiseks on vaja efektiivset koostöömudelit ja riigipoolset tuge.

DataCite Eesti on nelja ülikooli – Tartu ülikool, Tallinna ülikool, Tallinna tehnikaülikool ja Eesti maaülikool – vahel moodustatud konsortsium, mille liikmemaks tagab liitunud ülikooli teadlastele võimaluse registreerida oma uurimisandmeid unikaalsete DOI-numbrite abil. Tänaseks on rahvusvahelise organisatsiooni DataCite vahendusel väljastatud üle 170 DOI-identifikaatorit Tartu ülikooli keemia-, loodusteaduste ning keeletehnoloogia teadlastele.

Eesti teadusagentuuri rahastatud ning aastajagu kestnud projektis arendati TÜ raamatukogu ja loodusmuuseumi eestvedamisel DataCite Eesti veebipõhist platvormi, teadusandmete repositooriumi Datadoi, PlotoF ja SARV andmebaaside automatiseeritud lahendusi, mis kõik võimaldavad DOI-numbrite taotlemist ja registreerimist.

Käesoleval aastal jätkab DataCite Eesti konsortsium süsteemi ja teenuse ülalpidamisega iseseisvalt lähtudes liikmemaksu põhisest eelarvest. Tartu ülikooli teadusprorektor Marco Kirm leidis, et probleemiks võib saada olukord, kus Eesti akadeemilisel maastikul olulised institutsioonid ei saa konsortsiumiga liituda majanduslikel põhjustel.

Ümarlaua arutelus tõdesid teadusprorektorid üksmeelselt, et riigipoolsed toetusmeetmed aitaksid oluliselt kaasa DataCite Eesti koostöövõrgustiku laienemisele ning eesti teadusandmestiku nähtavusele. Marco Kirm lisas, et üheks huvitatud osapooleks, kes soovib konsortsiumiga liituda, on Eesti teaduste akadeemia, kelle moraalne toetus ja osalus DataCite Eesti tööalases diskussioonis on olulise tähtsusega.

DataCite Eesti konsortsiumi nõukogus arutati ka teadusandmete alalhoidmise probleemi. Kirmi sõnul on Eestis suurel hulgal digitaalsetel infokandjatel kirjeldamata teadusandmeid, mille säilitamise ja kättesaadavaks tegemisega pole aktiivselt tegeletud.

TÜ teadusprorektor tõi näiteks keskkonnafüüsika valdkonna, kus on ligi kahekümne aasta jagu mõõdetud andmeid, mis vajavad korrastamist, kirjeldamist, metaandmetega varustamist ja säilitamist.

Sama probleem puudutab ka teisi teadusharusid ja andmekogumisega tegelevaid institutsioone. TÜ raamatukogu direktori kohusetäitja Liisi Lembineni sõnul suudavad täna teadusraamatukogud pakkuda teadlastele andmete haldamisel igakülgset tuge, alates metaandmetest, standarditest ja litsentsidest kuni andmehaldusplaanide koostamise ja teavitustöö tegemiseni.

TÜ raamatukogul on viieaastane kogemus avatud juurdepääsu ideede juurutamisel ning hetkel on see ainus teadusraamatukogu Eestis, mis pakub teadusandmete haldamisega seotud teenuseid.

Informatsiooni DOI-de taotlemise ja registreerimise kohta, DataCite organisatsioonist ja Eesti konsortsiumi kohta leiab DataCite Eesti kodulehelt datacite.ut.ee.

Lisainfo: Marco Kirm, Tartu ülikooli teadusprorektor, tel: 737 5611, 5342 7170, e-post: marco.kirm@ut.ee.