Toimunud Loodusfestival oli loodussõprade seas populaarne

Foto: Silvia Luik
1Avaldatud 16.6.2022

Iga-aastane Loodusfestival on selleks korraks lõppenud – 10.–15. juunini toimunud festivalil võeti luubi alla meie kõigi märkamatud naabrid toas ja õues.

Järjekorras kaheksandal Loodusfestivalil avanes külalistel kuue päeva jooksul võimalus osa võtta üle 40 erinevast sündmusest ja töötoast, mis toimusid üle Eesti. Peamiselt keskenduti elurikkuse tundmaõppimisele meid ümbritsevas keskkonnas ja uuriti, kuidas kaasnaabreid hoida ja väärtustada. Lisaks põnevatele sündmustele sai külastada näitusi, osa võtta orienteerumisest, viktoriinist ning populaarsest rohevahetusest.

Loodusfestivali projektijuht Kaarin Hein tõi välja, et selle aasta kava oli mitmekesine ja palju tegevusi oli suunatud just täiskasvanutele. Toimusid erinevad töötoad igale huvilisele, mõni neist populaarsem kui teine. „Kuigi sündmused kavas on pigem meelelahutuslikku laadi, on nad kõik olulised ja kannavad kaalukat rolli loodushariduse populariseerimisel. Iga programmis olnud üritus andis uusi teadmisi nii harrastajale kui ka spetsialistidele endile, kes igapäevaselt loodusteemadega kokku puutuvad. Tore oli näha entusiastlikke loodussõpru, kes leidsid tee Loodusfestivalile ning osalesid sündmusel ja võtsid osa mitmest töötoast.“

Käsikäes Loodusfestivaliga toimusid traditsioonilised linnalooduse fotokonkurss „Metsik linn“, loodusvaatluste maraton ja linnujämm. Fotokonkursile saadetud 188 tööst valis žürii välja kolm parimat mõlemas kategoorias. Konkursi võitis Raigo Tõnisalu tööga „Kormoranid kaasa elamas avamerepurjetamise MM-le“ ning laste ja noorte seas võitis Grete Johanna Korb fotoga „Naabrid linnas pärast vihma“. „Meil on heameel, et fotosid saadeti konkursile väga erineva tasemega, soovin siinkohal rõhutada, et oluline pole mitte võit vaid osavõtt, sest konkursi eesmärk on julgustada inimesi märkama loodust läbi kaamerasilma,“ sõnas Kaarin Hein.

Loodusvaatluste maraton toimus sel aastal juba viiendat korda, vaatlusi edastati üle Eesti 52 vaatlusalalt, millest 22 asusid eramaadel ja 30 avalikel aladel. „Hetkel ootame veel vaatluste sisestusi andmebaasi, misjärel eksperdid need kinnitavad ja üle loevad. Täpsem arv, palju vaatlusi maratoni jooksul tehti, selgub lähiajal,“ ütles maratoni eestvedaja, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia harrastusteaduse peaekspert Veljo Runnel. Loodusvaatluste maratoni jooksul kogutud vaatlused jõuavad eElurikkuse andmeportaali, kus need on kõigile avalikult nähtavad. Iga maratonil osaleja annab panuse Eesti ja maailma teadusesse, kuna kõik kontrollitud vaatlused lähevad Eesti teadlaste loodud andmehaldussüsteemi PlutoF kaudu ka ülemaailmsesse elurikkuse andmebaasi GBIF. Loodusfestivali projektijuht Kaarin Hein rääkis, et kõige populaarsem sündmus Loodusfestivali programmis on kahtlemata loodusvaatluste maraton, millest võttis ka ise sel aastal esimest korda osa: „Kui saabus laupäeva keskpäev tekkis mul hasart kiiruga sisestada esimene vaatlus – ei suutnud kohe validagi, millise liigi ära määran“.

Loodusfestivali korraldavad Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed koostöös partneritega. Loodusfestival sai alguse 2015. aastal Tartu loodusnädalaga. Aasta hiljem kasvas ettevõtmine suuremaks ja nimetati ümber Tartu loodusfestivaliks. 2018. aastast, laienedes üle Eesti, tegutseb festival Loodusfestivali nime all. Loodusfestival kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi, kus kannab nime Ellujäämise Kunstide Linnaloodusfestival „Loodus loob“. Loodusfestivali toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
 

Lisateave:
Kaarin Hein
loodusfestivali projektijuht
kaarin.hein@ut.ee
tel: +372 56932730
www.loodusfestival.ee
 

Loodusfestival
loodusfestival@ut.ee
www.loodusfestival.ee